• OMX Baltic0,46%261,83
  • OMX Riga−1,2%870,38
  • OMX Tallinn0,05%1 684,84
  • OMX Vilnius0,54%1 011,54
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,31%8 310,25
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,45
  • OMX Baltic0,46%261,83
  • OMX Riga−1,2%870,38
  • OMX Tallinn0,05%1 684,84
  • OMX Vilnius0,54%1 011,54
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,31%8 310,25
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,45
  • 07.02.15, 07:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suur raha otsib, kuidas naftast kasu lõigata

Suured investorid ja fondid on hakanud huvi tundma, kuidas heitlikus energiasektoris raha teenida. Suuremaid positsioone ei ole veel võetud, sest nende ajastamine on küllaltki raske, kirjutab CNBC.
Nafta tsisternvagunid USAs, Californias.
  • Nafta tsisternvagunid USAs, Californias. Foto: Bloomberg
Deutsche Banki sõnul on USA riskifondide klientide seas energiasektorile panustamist sihtimas nii perefirmad, pensionifondid kui ka annetusfondid. Samuti on kasvanud nõudlus energiasektoriga tegelevate varahaldurite konsultatsiooni vastu.
„Igasuguse profiiliga investorid otsivaid mooduseid, kuidas 2015. aastal energiasse investeerida,“ kirjutas Deutsche Bank klientidele saadetud raportis.
Investeerimisfirma GAM alternatiivsete investeeringute üksuse portfellihaldur Anthony Lawler ütles, et investoritega on sellel teemal rohkem juttu kui tavaliselt. Ta lisas, et praegu on siiski tegemist alles esialgse huviga.
„Meil on energiateemadel rohkem arutelusid ning me proovime leida võimalusi viimastest hinnaliikumistest kasu lõigata,“ ütles Lawler, kes keskendub hädas olevate ettevõtete aktsiate ja võlakirjadega kauplemisele. Selliseid rahahaldureid kutsutakse ka õnnetuteks juhtideks (distressed managers) ja nende fonde õnnetuteks riskifondideks.
Lawler märkis, et investorid ei ole oma panuseid veel teinud, sest ei teata, millal võiks olla panuste tegemiseks parim aeg. „Konkreetseid lahendusi investorid veel ei küsi,“ ütles ta.
 
Nafta heitlik hind pakub investoritele head võimalust.
  • Nafta heitlik hind pakub investoritele head võimalust. Foto: Bloomberg
Kõige tõenäolisemalt proovivad energiasektori võimalust ära kasutada just õnnetud riskifondid. Neljandas kvartalis usaldasid kliendid sellistele fondidele 1,2 miljardit dollarit lisaraha. Terve 2014. aasta jooksul voolas õnnetutesse riskifondidesse kokku 9,3 miljardit dollarit, selgub eVestment andmetest.
Investeerimisfirmad aga on arvestanud, et nõudlus energiasektori investeeringute vastu hakkab tõusma. Mitmed ettevõtted nagu Lansdown Partners, Avenue Capital, Carlson Capital ja Blackstone unit on kogumas kapitali, mida kasutada energiasektoris spekuleerimiseks.
„Ma arvan, et see saab olema üks parimaid võimalusi mitmete aastate jooksul,“ kommenteeris Blackstone'i tegevjuht Steve Schwarzman detsembris toimunud DealBook konverentsil nafta hinnalangust ja sellega seotud ettevõtete võimalusi.
Ka investeerimisfirma Garlyle Group on kapitalimahtude suurendamise vastu huvi tundmas, olgugi, et eelmisel aastal energiasektoris raha kaotati.
„Üks suurimaid võimalusi energiasektoris saab tõenäoliselt olema käärima läinud võlad,“ ütles jaanuaris ettevõtte kaasasutaja David Rubenstein Šveitsis toimunud Maailma Majandusfoorumil.
„Pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist pole me ühegi sektori vastu sellist huvi näinud,“ ütles investeerimisfirma Reorg Researchi asutaja ja tegevjuht Kent Collier, kelle ettevõte tegeleb peamiselt finantsraskustes ettevõtete uurimisega. Tema sõnul on investorite huvi taoliste energiasektori ettevõtete vastu kõvasti suurenenud.
Kõige tähtsam on energiasektorile panustamise puhul aga ajastus. Energiafirmad ei pruugi veel täies mahus tunda nafta- ja gaasihindadest tulenevaid muutusi. See tähendab, et nende ettevõtete aktsiad ja võlakirjad võivad veelgi kukkuda ja põhja on väga raske tabada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele